Eesti merelinnad ammutavad kogemusi 3 miljoni külastajaga Kieli Nädala korraldajatelt

A.Le Coq 58. Muhu Väina regatt ja Tallinna Merepäevad panevad seljad kokku

FOTO: Piret Salmistu

Reedel leiab Eesti Purjetamise Kongressi raames aset Tallinna, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare linnade ning Hiiu valla juhtide kohtumine Kieli Nädala korraldajaga. Kieler Woche on maailma suurim purjetamisüritus ja Põhja-Euroopa suurim spordi- ja kultuurifestival, mis toob 240 000 elanikuga linna üheksaks päevaks koguni 3 miljonit külastajat üle maailma.

Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elstein ütles, et Kiel on kogu maailma purjetamises, aga ka muidu suurürituste korraldamises fenomen omaette. „Kiel oma 240 tuhande elanikuga on nii maailma kui ka Saksamaa mõistes väike linn, kuid ometi suutnud end vägagi võimsalt kehtestada. Seal toimub maailma suurim purjetamissündmus ning spordi- ja kultuurifestival Kili Nädal, mis kogub nädalaks 3 miljonit külastajat – kümme korda enam kui linnas elanikke. Kahel korral on Kiel korraldanud olümpiaregatti ning kui Berliin või Hamburg peaks võitma 2024 või 2028 olümpiamängude korraldusõigused, toimub olümpiaregatt kõigi eelduste kohaselt taas just Kielis. Seal toimuvad MK-etapid, tiitlivõistlused ning käib läbi Volvo Ocean Race. See linnake on täieõiguslikult maailma mitteametlik purjespordipealinn. Eestile on see väga positiivne, sest näitab, millised võimalused ja perspektiiv on meie merelinnadel, kui võtta purjetamise ja merenduse arendamine prioriteediks ning asjaga sihikindlalt ja pühendunult tegeleda,“ lausus Elstein.

Reedel kell 13.30-14.30 Eesti Purjetamise Kongressi raames Tallinnas KUMUs toimuvast kohtumisest võtavad osa Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas, Pärnu abilinnapea Romet Kosenkranius, Haapsalu abilinnapea Liina Põld, Kuressaare linnapea Madis Kallas ning Hiiu vallavanem Georg Linkov, samuti Tallinna Merepäevade korraldusjuhid. Kieli Nädala korraldusmeeskonda esindab projektijuht Michael Walther. Kohtumisel avatakse Kieli Nädala strateegiat ja arenguvisiooni, räägitakse lahti niivõrd mastaapse ürituse praktilise korralduse võtmeelemendid, sealhulgas rahastamise ning turunduse korraldamine, samuti jagatakse omavahel kogemusi ja arutatakse olulisematel korraldusteemadel.

Juba 132-aastase ajalooga Kieler Woche on kasvanud maailma suurimaks purjetamisürituseks ning ühtlasi suurimaks suvefestivaliks kogu Põhja-Euroopas. Üheksa päeva jooksul toimub üle 2000 ürituse, millest võtavad osa kolm miljonit külastajat üle maailma. Programmi kuulub ligi 40 purjeregatti, kus võistlevad 5000 purjetajat 50 riigist. Ka Eesti purjetajatel on õnnestunud Kieli Nädala regatil, mis olümpiaklasside jaoks on Euroopa meistrite karikasarja etapp, silma paista. Näiteks eelmisel aastal võitis Kieli Nädala regati Finn klassis Deniss Karpak ning Laser Standard paadiklassis tuli Karl-Martin Rammo hõbemedalile. Purjetamise kõrval on leidnud programmis kindla koha enam kui 30 spordiala, sealhulgas rattasõit, golf, korvpall, kanuupolo, käsipall, hoki, male, rulluisutamine ja paljud muud. Lisaks on Kieli Nädala festivali programmis üle 300 kontserdi, üle 200 kunsti- ja kultuuriürituse, mõttetalgud ning rahvusvaheline foorum, millest võtavad osa Läänemereriikide poliitikud ja diplomaadid.

Kieler Woche on aidanud linnast kujundada populaarset turismisihtkohta. 80 protsenti Kieli Nädala külastajatest tuleb mitmeks päevaks – paljud ühendavad festivali külastuse puhkusega ning keskmiselt veedetakse Kielis 4-6 päeva. Turiste tuleb nii välismaalt, üle Saksamaa kui ka Schleswig-Holsteini liiduriigist. Kieler Woche võimendab oluliselt kohalikku majandust – festival loob 900 uut ajutist töökohta ning toob piirkonna ettevõtetele ligi 40 miljonit eurot otsest käivet. Tänavu toimub Kieli nädal 21.-29. juunil.

17. aprillil toimuva Eesti Purjetamise Kongressi fookuses on purjetamise ja merenduse mõju majandusele ning regionaalsele arengule. Samuti esitletakse nii maailma kui ka Eesti olümpia-, noorte- ja vabaajapurjetamise arenguplaane, sealhulgas ideed rajada Eestisse purjetamise ja merehariduse kompetentsikeskus. Kongressist võtavad osa üle 200 purjetamiskogukonna esindaja, Maailma Purjetamisliidu (ISAF) president Carlo Croce, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Taani rahvuslike alaliitude juhid, kohalike omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.

Tagasi üles