SEIKO CUP 2015 – Terra Feminarum regatt viis jahid purjetama ümber Naissaare

Laupäeval, 6. juunil, kogunes 28 purjekat viies erinevas võistlusklassis, et osaleda ümber Naissaare kulgeval legendaarsel Terra Feminarum võidusõidul. 2015. aasta purjetamishooaja algus on Tallinna purjetajatele olnud heitlik - viiendik võistlusi on tuule puudumise või liialt tugeva tuule tõttu ära jäänud. Seda üllatavam oli, et terve nädalalõpu Eestit räsinud tormituuled laupäeva päeval hetkeks vaibusid ja lubasid purjetajatel oma regatt mõnusas 4-6 m/s puhuvas tuules ära pidada. 

Terra Feminarum on purjetajate hulgas hinnatud võistlus. Esmalt on see paljudele jahtidele pikemate sõitude peaprooviks juulis toimuva Muhu Väina regati eel. Teiseks pakub see põnevust ja pinget ning võimalust sõita ümber Naissaare endale sobivalt, kas päri- või vastupäeva.  

FOTO: Kalev Jahtklubi

ORC 2 võistlusgrupis asus teiste hulgas võistlustulle regati mullune võitja, purjekas Jazz. Kuna tegu oli nädalavahetusega, oli meil probleeme meeskonna komplekteerimisega. Soov purjetada oli aga niivõrd suur, et kraapisime sadamast teiste jahtide pealt oma kolme põhimeeskonnaliikme kõrvale neli abilist ja läksime sõitu lihtsalt nö läbi sõitma ja heast seltskonnast rõõmu tundma.

Meie võistlusgrupp oli regati üks suurimaid ja soov kiirelt stardist minema saada viis selleni, et enamus jahte ületasid stardiliini enne lubatud hetke. Jazz loomulikult kõige ees, kõigist kõige varem. Kohtunikud kutsusid jahid tagasi uude starti ja teisel katsel enam keegi ei patustanud.

Kõige suurem segadus saabus purjetajatele juba mõnede sõiduminutite möödudes regati esimeses kohustuslikus vastutuule-pöördemärgis. Tuule suuna muutuse tõttu tuli ümber selle pöördemärgi sõita tavapärasega võrreldes teistpidi. Meie võistlusgrupi hilisem võitja Brigitta-X asuski esimeste seas sõites märki nö valelt poolt võtma. Oma eksimust märgates pidi kapten Karboinov oma jahi ümber pöörama, tagasi sõitma ja uuesti ümber märgi sõitma. See kukutas jahi esimeste hulgast viimaseks, kuid nagu juba mainitud, sõidu lõpuks olid nad taas tagasi esimesed.

Regati edaspidine kulg oli maratonregatile omane – üksluine ja kohati igavgi. Jahid võtsid hanereas suuna Paljassaare poolsaare tipule. Külgtuule sõit taktikaks väga palju ruumi ei jäta ja võidab see, kes paremini purjeid sättida mõistab. Suurematest jahtidest sõitsid kõik ümber Naissaare päripäeva. Eemalt tundus, et vaid üksikud väiksemad jahid otsustasid seda teha vastupäeva. Võib pidada siiski vähetõenäoliseks, et neid edu saatis. Sabas sõit jätkus ka Paljassaarest Suurupi pöördemärki ja sealt edasi ka Naissaare põhjatippu sõites.

Uuesti läks põnevaks Naissaare külje all. Põhjatipust lähedalt läbi sõites on võimalik konkurentidega võrreldes oma distantsi veidi lühemaks sõita ja sellega parem positsioon saavutada. Tegevuse muudavad aga riskantseks veealused kivid, mille otsa keegi oma kiiluga sõita ei taha. Just see oli koht, kus me täppisnavigeerimisega mullu konkurentidega vahe sisse sõitsime. Kuna aga tänavu oli võistlusmoment tagasihoidlikum, siis hoidis laevastik üksikute eranditega konservatiivset joont ja navigeeris turvalise kaarega end madalikust mööda.

Ca 2-tunnine viimane rajalõik Naissaare tipust tagasi Piritale tõotas kujuneda taaskord üksluiseks ühel halsil purjetamiseks. Vaid päris regati lõpus toimunud tuule tugevnemine ja tuulesuuna pööramine lisasid sõitu meeldivat värskust.

Pärast ca viis tundi kestnud sõitu olid jahid tagasi sadamas. Võistlusgruppide kaupa olid tänavu kiireimad:

ORC 1 grupp: MY CAR - kapten Andres Laul 

ORC 2 grupp: BRIGITTA-X - kapten Aleksander Karboinov

ORC 3 grupp: BLANCA - kapten Jaan Tiidemann

LYS grupp: FRIDA - kapten Andres Kõnd

ORC gruppide tulemused 

LYS tulemused

Jazzil oma mullust esikohta kaitsta ei õnnestunud. Pidime hoopis leppima viienda kohaga, mis on sellel regatil meie läbi aegade kõige kesisem tulemus. Kindlasti aga ei ole me selle tulemuse pärast pettunud. Vastupidi. Kui tavaliselt keskendub meie meeskond maksimaalselt sooritusele, siis sel korral saime nautida rõõmsameelse seltskonnaga pingevaba matkapurjetamist. Sellised sõidud kuluvad ka meie tihedasse võistluskalendrisse igati ära. 

FOTO: Greta Tooming

Tagasi üles