Saksa naispurjetajad panevad end Pärnus proovile

TUTIMA Sailing Team

FOTO: Sven Jürgensen

Volvo Estonia ORC klassi Euroopa avamerepurjetamise meistrivõistlused toovad augustis Pärnusse pea 1000 purjetajat nii Eestist kui võõrsilt. Teiste seas võtab Läänemerel siiapoole suuna ainult naistest koosnev võistkond Tutima.

Pärnu Postimees uuris naistetiimi asutajalt Kirsten Harmstorfilt, milliste mõtetega sakslannad Pärnusse seilavad.

Kirsten Harmstorf

FOTO: Tutima Sailing Team

Kirsten Harmstorf, palun kirjeldage Tutima võistkonda: kes sinna kuuluvad, millega sõidate ja millised on seni suurimad saavutused.

Pea 20 aastat tagasi panin kokku kuuest tüdrukust koosneva purjetamistiimi. Sõitsime rahvusvahelisse kiiljahi klassis J/24. Kõik Tutima naiskonna liikmed kuuluvad Hamburgis tegutsevasse Mühlenberger Segeli klubisse. Tosin aastat hiljem – aastal 2006 – liikusime edasi 41jalase jahi peale, täpsemalt Bashfordi 12meetrisele alusele.

Aja jooksul tiim kasvas ja meiega liitus veel kuus naist. 2009. aastal, kui Tutima kellavabrik kutsus meid võistlema nende alusega, mis oli eelmisest suurem – 46 jalga ehk 14 meetrit –, kasvas meie naiskond veel kolme liikme võrra: 15ni. 

Kanname oma sponsori nime. “Tutima” tuleneb ladinakeelsest sõnast “tutis” ja tähendab kaitstust, ohutust, turvalisust, kindlust.

Mõni naiskonna “vanadest” liikmetest on emaks saades võistlemisest kõrvale jäänud ja asendunud uutega. Mõningatega oleme koos purjetanud juba 20 aastat. Oleme väga erinevas vanuses: vanim liige on 46, mina olen 42 ja noorim tiimikaaslane on alles 18. Enamasti on meie tiimi liikmed 20.–30. eluaastates. 
Enamik meist on piltlikult öeldes vee peal üles kasvanud ja käinud purjetamas varasest lapsepõlvest: alguses koos vanematega, hiljem juba ise. 

Meie suurimad saavutused on tunamullune teine koht lühirajasõidus ja kolmas koht avamere sõidus Saksamaa Meistrivõistlustel.

Kas te olete varem Pärnus käinud?

Jah, käisime siin 2007. aastal. Pärnu oli lõppsihtkoht purjetamisvõistlustel Baltic Sprint Cup (kaks nädalat Läänemerel kestnud regatt, mis koosnes kuuest etapist, toim) ja kuna meie võitsime viimase, Pärnus lõppenud etapi, on meil sellest linnast ainult head mälestused.

Mida ootate Volvo Estonia ORC klassi avamere purjetamise EMilt?

Ootame põnevaid ja ausaid võistlussõite ja palju tundmatuid väljakutseid pakkuvaid konkurente. Ja otse loomulikult tahame olla nii edukad kui võimalik!

Kas kavatsete kogu Pärnus oldud aja veeta sadamas ja merel või püüate Pärnu pealgi ringi vaadata?

Vaatamisväärsuste uudistamiseks ei ole meil kahjuks aega, kuna jõuame kohale alles kaks päeva enne starti. Arusaadavalt on meie prioriteet seada paat valmis ja teha mõni trenn.

Kui tavalised Tutima-sarnased, ainult naiste purjetiimid on?

Kui ma meie tüdrukute tiimi 20 aastat tagasi lõin, oli see spontaanne idee. 
Me kuus saime kohe headeks sõpradeks ja oleme seda tänini. Meil saab koos palju nalja, võtame üksteist nii, nagu me oleme. 
Kahjuks ei ole naiste võistkonnad avamerepurjetajate klassis kuigi tavalised. Meie andmeil oleme meie üks väheseid ainult naistest koosnevaid avamerepurjetajate võistkondi Euroopas. 

Pakkuda naisena meestele võrdväärset konkurentsi on küllaltki keeruline, kuna alused on suured ja võimsad ning naistele rasked taltsutada. Kompenseerimaks nõrgemat füüsist, on meil võistkonnas kolm liiget rohkem kui meeste tiimides. Et meid on palju –15 –, nõuab naiste hästi ja ühtselt toimivaks võistkonnaks treenimine väga palju tööd.

Kuidas te tiimi liikmeid valite? Kas liikmeks pürgijad peavad sooritama eksami või oma sobivust mingil muul moel tõestama?

Enamasti soovitavad meile uusi liikmeid võistkonna liikmed või purjetajatest sõbrad-tuttavad. Mõni naine on ise saatnud e-kirja koos elulookirjeldusega. Selle, kes soovib meiega ühineda, kutsume kaasa kahele treeningpäevale. Võistkond otsustab demokraatlikult, kas potentsiaalse liikme purjetamisoskused, isikuomadused ja meeskondlik vaim sobivad meie tiimiga.

Miks te purjetamist armastate? Milles selle võlu peitub?

Olen oma vanemate jahil sisuliselt üles kasvanud. Olen purjetanud sünnist saati ja ma ei suuda ette kujutada, et peaksin selle ühel päeval lõpetama. Mulle meeldib olla veel, nautida loodust ja vaikset edasiliikumist mootori jõuta – see tekitab täieliku vabaduse tunde. Minule on purjetamine parim viis lõõgastuda.

Kas tormiga hirm naha vahele ei poe?

Ei, kuna meil on niivõrd suurepärane tiim, siis tormiga purjetamist ma tõepoolest ei karda. Küll tunnen teatud aukartust tuule ees ja mõistan, milleks see võimeline on. Seepärast ongi oluline, et naised keskenduksid oma tööle ja et me usaldaksime üksteist. Kui satumegi tülitsema, suudame kiiresti üksmeele leida ja leppida. Sellistel hetkedel olen meie üle uhke, sest see annab meile meeste ees eelise.

Kas purjetamine on Saksa noorte seas populaarne?

Jah, on küll ja paljud klubid toetavad noori vahendite, trennide ja muuga.

Eestis peetakse purjetamist jõukate inimeste alaks. Vaevalt see Saksamaal teisiti on. Või siiski?

Tõsi, paljud sakslastest jahiomanikud on võrdlemisi jõukad, ent purjetajate seast leiab palju täiesti tavalise sissetulekuga inimesigi, kes ei käi merel oma, vaid kellelegi teisele kuuluva alusega.

Volvo Estonia avamerepurjetamise ORC klassi Euroopa meistrivõistlused

* Toimuvad 10.–16. augustil Pärnus.

* Starti on oodata vähemalt 1000 purjetajat.

* Suurvõistluse korraldajad on Pärnu Jahtklubi ja ESS Kalev Jahtklubi koostöös Eesti Jahtklubide Liiduga.

* Regati nimitoetaja on Volvo Estonia OÜ, sündmust toetavad Pärnu linn, EV Kultuuriministeerium, A.Le Coq, ANYTEC, Postimees, Tervis, Helly Hansen, Sportland, Bachmann Group ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Andmed: Pärnu Postimees

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles