Ajalooline regatt tuleb 700 purjetajaga

Pärnu sadamasse jahtklubi juurde oli eilseks kogunenud juba hulk aluseid, et pühapäeval startida Muhu väina regatil. Foto: Raiko Lehtsalu

Sel pühapäeval seavad Eesti avamerepurjetajad oma jahid A. Le Coq Muhu väina regati stardijoonele juba 59. korda.

Kõige pikema ajalooga purjeregatt Eestis – Muhu väina regatt – tuleb tänavu läbi aegade suurima osalejate arvuga. Regatil osaleb 118 jahti viiest riigist (10 Venemaalt, neli Lätist, üks Soomest ja üks Leedust) ja ligi 700 purjetajat. Võisteldakse kolmes klassis: ORC, ESTLYS ja Folkboot ning seitsmes võistlusgrupis.

Esimest korda toimusid üle-eestilised purjetamisvõistlused Muhu väinal 1925. aastal. Kaks aastat hiljem hakati seda nimetama võidusõiduks Väina Karikale.

Ajaleht Kaja kirjutas 1929. aastal, kuidas võistluse teise päeva õhtul jäid jahtlaevad Roomassaare sadamas tormi kätte. «26 jahist suudeti tormi käest päästa 14 jahti – teiste saatus kaalul,» teatas leht ja lisas: «Sadamas tekitas torm suurt segadust. Torm hakkas jahtisid vastu sadamasilda peksma. Kõik on kibedasti ametis jahtide päästmisega.»

-Purjetajate laulupidu

Purjetaja Ülo Vooglaid (80) oli see mees, kes läks 1958. aastal julgeolekukomiteesse ja – nagu ta praegu meenutab – teatas sealsele majori aukraadis ohvitserile: «Kalevi jahtklubis tekkis meil mõte kutsuda teid regatisõidule. Kuidas te sellele vaatate? Kas te tahaksite tulla?» Major muigas ja ütles, et nad arutavad seda.

«Keegi ei uskunud, et sellest midagi võiks välja tulla,» tõdes aastast 1953 Kalevi jahtklubisse kuulunud mees. Paari päeva pärast teatatigi, et hakaku nad regati ettevalmistustega pihta. Vooglaid tuli esimese regati võitjaks jahil Brigitta. Järgmisel aastal nimetati seda võistlust juba Muhu väina regatiks.

Eesti meistrivõistlustel avamerepurjetamises seitse kulda saanud purjetaja, jääpurjetaja ja autosportlane Olev Roosma (77) meenutab, et 60ndatel oli Muhu väina regatt nagu üle-eestiline purjetajate laulupidu. «Sportlik tase on selle ajaga võrreldes tõusnud kõvasti. Tol ajal oli niimoodi, et pidi kogu toidu pardale kaasa võtma, sest ega sadamast ei saanud peale leiva ja viina midagi,» muigas Kalevi Jahtklubi kommodoor.

Ka jahid olid toona märksa väiksemad. «Sel ajal polnud ühtki navigatsiooniseadet. Kogu aeg tuli kaardi peal jooni tõmmata, et aru saada, kus sa üldse oled,» lausus Vooglaid ja nentis, et praegu on asi ikka märksa lihtsam: kõik koordinaadid on GPSi peal olemas.

«Purjetamisest midagi ägedamat ei ole minul selle pea 81 aasta jooksul õnnestunud siit ilmast leida,» mõtiskles Vooglaid.

Sel aastal on peavõistlusjuht Andres Taltsi sõnul Muhu väina regatil veidi vähem lühirajasõite ja hoopis kaks pikemat etappi. «Praegu on Eestis purjetamise kuldaeg ja esikoha pretendendid ei ole ühelgi aastal kindlad, ikka päris tihe rebimine tuleb,» märkis ta.

Kuna tänavu algavad Muhu väina regatile järgneval nädalal Kopenhaagenis ORC klassi avamerepurjetamise maailmameistrivõistlused, on kümmekond meeskonda ka Eestist Taani poole teel, ja sel puhul on ORC grupis Muhu väinal seekord osavõtt veidi väiksem.

Taani on teel nii mullune regati võitja, jahi Olympic kapten Tiit Vihul oma meeskonnaga jahtklubist Dagö, samuti kolmanda koha saanud jahtklubi Kalev jaht Reval Cafè Elisa Sailing Team Eero Panga meeskonnaga.

Favoriitide hulgas on aga mullune ORC Euroopa meister selles klassis, Kalevi jahtklubi jaht Forte Jaak Jõe meeskonnaga.

Forte kapten Jaak Jõgi tõdes, et kuna seekord meeskonna täisrivistust kokku ei saadud, jäi neil MMile minemata. Nii tuleb ka Muhu väinale minna mitte oma parimas rivistuses.

Jahtkapten peab tema sõnul arvestama oma meeskonnaliikmete reaalse võimekusega tulla toime erinevate ilmaolude ja tehniliste elementidega.

«Selles satsis, millega me välja lähme, me lähme kindlasti tegema oma parimat sõitu,» kinnitas kümneliikmelise tiimi boss. Jõgi ise peab tugevaks konkurendiks vana head Lady Bird'i Pärnu jahtklubist.

Ilmaolud paistavad Jõe sõnul võistluseks täitsa head olevat. «Muret oleks tekitanud see, kui oleks olnud väga vihmane periood, sest siis kujuneb purjetamine rohkem kannatamiseks. Tuleb paar väga pikka etappi – need on kindlasti tiba raskemad,» lausus ta.

-Muhu väina faktor

Muhu väina regatil tuleb Jõe sõnul alati arvestada nn Muhu väina faktoriga. «Sõidad eest ära ja siis jääd vastu seina seisma ning tagumine tuul toob aeglasemad ilusti järele ja alustate uuesti koos. Mõnikord on seda pika sõidu peale toimunud kolm korda,» muheles ta.

Forte tiimi kuuluv Kalevi jahtklubi kommodoor Kalev Vapper otsustas sel aastal regatil osaleda hoopis perega: poeg Kalev juuniori, väimehe ja kahe 14-aastase tütrepojaga. Väimehele kuuluva 28 jalga pika Salmega minnakse Muhu väina regatile esimest korda. Sõidetakse ESTLYS klassis.

«Tahaksime ikka pjedestaalil olla,» lausus Vapper ja lisas: «Oluline on, et tütrepojad saaksid koos vanaisaga esimese positiivse Muhu väina kogemuse. Nad on muidu tublid noored võistluspurjetajad, aga selliseid pikki otsi pole nad avamerejahiga purjetanud.»

Vapperi hinnangul on Forte ORC klassis kindlasti üks favoriite. «Fortel on kogemusi ja taset küll, et olla eesotsas. Aga kunagi ei tea ette, alati võib keegi üllatada. Muhu väin on selline huvitav regatt, et seal isegi parimatel aeg-ajalt midagi juhtub, keegi sõidab madalikule või vastu kivi – kõik on võimalik,» lisas ta.

Regatil selguvad Eesti avamerepurjetamise meistrid klassides ORC III (alla 8-meetrised jahid) ja Folkboot, kus sel aastal võistleb samuti rekordarv 18 meeskonda.

Selle klassi favoriit on valitsev Eesti meister ja klassi elluärataja ning pikaaegne eestvedaja Mikk Köösel jahiga Greta Kalevi jahtklubist.

Mullu poodiumile jõudnud klassi Folkboot Svea kapten Hard Perk kirjeldas, et selles klassis sõitjad on nagu üks suur sõpruskond. «Ollakse hästi sõbralikud ja pigem katkestatakse, kui on vaja teisi aidata. Koos lapitakse paate ja sadamas pargivad folkbootid alati ühte nurka – siis käib õhtune tähistamine kümnel paadil korraga,» muheles ta.

Pühapäeval Pärnus algav regatt viib jahid läbi Kihnu saare, Haapsalu ja Kärdla sadama Tallinnasse Kalevi jahtklubisse Pirital, kus reedel-laupäeval ollakse osa Tallinna Merepäevade sündmustest.