Parapurjetamise ümarlaud: plaanid hooajaks olemas, ressursse napib

Neljas Baltimaade parapurjetamise ümarlaud keskendus praktilisele purjetamiselule ja võimalustele, mida meri erivajadustega inimestele pakub.

Avakõnega esinenud Eesti Olümpiakomitee asepresident Jüri Tamm tõi välja Monaco printsi Albert II deviisi, et mereürituste rõhukohtadeks tuleb pidada nende turvalisust ja hariduslikku eesmärki ning ühtlasi kutsus ümarlaualisi osalema Tallinna 1980. aasta olümpiaregati tähistamiseks peetaval laevastikuregatil.

Ümarlaua aukülaline ja parapurjetamise matrooniks olnud olümpiasurfar Ingrid Puusta, kes just naases RS:X klassi MM-ilt Austraaliast, tõi peale suvise jume ümarlauale kaasa ka fotoalbumi eelmiste hooaegade tipphetkedest. “Mul on olnud hea meel kaasa aidata ja näha, et mu lemmikalaga, purjetamisega, saavad tegeleda kõik inimesed, ka need, kel see füüsiliselt raskemini ligipääsetav on olnud,” rõhutas Puusta, kelle Läänemere-ületuse heategevuskampaania 2016. aastal peale Rio olümpiat purjetamise erivajadustega inimestele kolmes Eesti sadamas võimalikuks tegi. “Nüüd, Tokyo olümpia eel, on mul võimalik küll vähem panustada, kuid hoian sellele pöialt ja silma peal. Nagu mul endal on näiteks Euroopa meistrivõistlusteks kõrged eesmärgid, loodan, et ka meie parapurjetajad Eesti lippu kõrgel hoiavad.”

“Eesti-siseselt on Eesti Jahtklubide Liidu aktiivse panuse tulemusena regatikalendris koht kolmeks paraklassi Hansa 303 võistluseks olemas,” kinnitas peakorraldaja Külli Haav, “nende organiseerimiseks ja läbiviimiseks pakub alaliit oma väljatöötatud struktuuri ja võistluskorraldustiimi. Nagu eelmisel suvel toimunud esimene Baltimaade parapurjetamise regatt Tallinna Merepäevadel näitas, toimis selline kaasav võistlus, kus lisaks tavapärastele purjetamisklassidele ka parapaadid osalevad, väga hästi. Samuti oli tagatud turvalisus, nii kalda- kui merepealne tugi ning Lennusadam oli väga sõbralik võõrustaja.”

Parapurjetajate arenguks vajaliku klubilise ja treeneritoe jaoks on praegu käsil korralduslik töö Kalevi Jahtklubi Purjespordikooliga, kelle treeninggrupid on eri tasemetele ning treenerid nii teoreetilise kui praktilise võimekusega.

Läti Collatis Viribus ühendus ja Rootsi sihtasutus Skota hem! pakkusid samuti parapurjetamisvõistlusi ja laagreid, kuhu eestlased on teretulnud. Esimene on plaanis juba mai viimasel nädalavahetusel Jelgava linnas Lielupe jõel.

Murekohaks on siiani rahastus. Eesti Paralümpiakomiteele esitatud eelarve kinnitamine on ootel ja seetõttu finantsid heade plaanid elluviimiseks ebaselged.

Ümarlaua peakülalise, maailma purjetamisorganisatsiooni World Sailing kõrge ametnik Massimo Dighe loodab head koostööd: “Mul on rõõm tõdeda, et 2015. aastal Külli Haava poolt alustatud ja 2016 suvel oma esimese hooaja pidanud projekt areneb väga hästi. Nüüd, kuna kolm parapaati on olemas ja “Eriliste purjetajate” projekti jaoks kasutatavad, saavad need koostöös Eesti Jahtklubide Liidu ja Eesti Paralümpiakomiteega pakkuda purjetajatele võimalust osaleda kohalikel regattidel ja sündmustel. Naabermaid Lätit ja Rootsit kaasa haarates saab luua võimalusi ka piirkondlikeks sündmusteks ning purjetamislaagriteks.”

Ümarlaual lõid päeva lõpuks võistlustantsijate Saamuel Rammo ja Mari-Liis Metsa käe all tantsu nii ratastoolikasutajad, väliskülalised kui meie parapurjetamishuvilised. 

Neljandat Baltimaade parapurjetamise ümarlauda toetasid Mamma, Eesti Lihashaigete Selts, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, BePulsaar ja Eesti Jahtklubide Liit.

Tagasi üles