/nginx/o/2020/12/18/13535474t1h1f7e.jpg)
Erilised purjetajad on sellel hooajal avaldanud pandeemiale tõhusalt vastupanu. Nad on võtnud kaasa entusiasmi ja eneseusu nii Tamula järvelt Võrus kuni põhjaranniku püsitreeningute ja hasartsete võistlussõitudeni. Instruktor Uko Tiidemann näeb tuule jõul liikumises tulevikku, olgu inimene maa peal keskkonnasõber, ratastoolikasutaja või võidelgu eluraskustega.
“Minu jaoks on purjetamine tulevikuala. Materjaliteadust, hüdro- ja eriti aerodünaamikat uuel tasemel rakendades on purjekad aina võimsamaks läinud. Ülemaailmsed võistlused kihutavad insenere tagant, purjetamistehnoloogia arengus lähiajal pausi ei tule,” on mitmel aastal projektis instruktorina kaasa löönud Uko Rasmus Tiidemann veendunud ala jätkusuutlikkuses.
Samuti otsitakse tema sõnul üle maailma rohelisemaid liikumisviise. “Kui praeguste tipp-purjekate seadmed aja jooksul odavamaks muutuvad, saab neid laiemalt kasutama hakata. Tulevikus võib seega oodata purjede laialdasemat kasutamist,” näeb noormees ajaloolises transpordiviisis visooni.
Selle hooaja parapurjetamise projekti “Erilised Purjetajad”, millega merel käidud ca 400 korral, juures näeb noormees arengut: “Paljud nautisid elus esimest korda purjetamist. Ilm soosis merele minekut tihti, mis lasi meil lastele, noortele ja vanematele teha mitmeid sõite. Peale mereõhu ja laineloksu nautimise võtsid mõned ka rooli ja soodid kätte. Lisakontroll paadi üle tekitas tihti elevust, aga ka rõõmu.”
Tema sõnul on eelmise aastaga võrreldes projekti korraldus arenenud, mis laseb purjetamist rohkematele ja paremini pakkuda, ka nautis ta vaatamata vahel pikaks kujunenud rasketele päevadele rahulolu inimeste võimaluste avardamisest. “Samas suunas jätkates saavad iga järgmise suvega rohkem puudega inimesi kogeda meresõidurõõmu ja areneda,” loodab ise 470 klassi võistluspurjetajana tegev Tiidemann.
Ratastoolikasutaja Madis Ott tundis purjetamisvõimaluse üle suurt heameelt
Üks projektis aktiivselt osalenu, 15 aastat purjetamisest eemal olema pidanud Läänemaa invaühingu juht Madis Ott rõõmustas sellesuvise võimaluse üle Haapsalu Grand Holm Marinas ja Kalevi Jahtklubis merele saada väga. “Tänu Eriliste Purjetajate instruktoritele ja projektijuht Külli Haavale olen saanud vaikselt hakata meelde tuletama unustatud oskusi. Just nemad on andnud piisavalt iseseisvust purjetamisel, samas hoidnud mu toimetamistel silma peal, et vajadusel kohe vead parandada,” kiidab mees. Ta on saanud proovida nii Hansa 303 kui RS Venture tüüpi purjekat. Kui juba sees istuda, on mõlemad head ja hästi seadistatud.
Oti hinnangul on Hansa natuke tundlikum ja paremini roolile kuuletuv, aga temale kui raskemale inimesele sobib paremini RS Venture, kuna see on suurem ja paremate istmetega ning sinna on parem sisse ja välja saada. Siin toob ta välja ühe murekoha: “Aga me sõltume väga palju abilistest. Kogukamad inimesed vajavad kahte-kolme jõulisemat inimest, kes neid sisse ja välja vinnaksid. Külli ja tema meeskond annavad endast parima, aga ilmselgelt jääb sellest väheks. Esimesel üritusel oli päris hull jälgida, kuis kleenuke Külli sajakilost mind välja sikutab!” Oti sõnul annaks tõstekraana puudelistele palju suurema vabaduse ja sõltumatuse. Samuti tarvitsetaks mingit varu tuulejopesid ja purjetamiskindaid. Invaühingu juhi hinnangul ei saa mitte iga puudeline neid endale igapäevaseks kasutamiseks lubada.
Kraana ja uus varustus
Projektist kuulda saades otsustas Riigikogu liige Enn Eesmaa toetada Eriliste tegevusi praktilise poole pealt: aidata soetada kraana, et inimestel oleks lihtsam ratastoolist paati siirduda. Selleks eraldati katuserahadest vahendeid kraana ostuks ja täiendavateks vajadusteks.
“Tähtis on, et need rahad aitavad erivajadustega inimestele lahedamalt tegevusi organiseerida. Olen näiteks Haapsalu inimestega kohtumas käinud ja põhimõtteliselt toetan just vanureid ja lapsi, eriti neid, kellel mingi puue. Nii seekordki - lisaks juhindusin ka inimlikust vaimustusest, et vaatamata tõsisele erivajadusele tegelevad inimesed purjetamisega. Olen tänulik ka korraldajale, kes kohandatud paatidega sellise võimaluse on loonud,” kinnitas Eesmaa osavõtvalt.
Eriliste purjetajate kuus aastat
Esimene parapurjetamise üritus sai teoks 2015. aastal Noblessneri sadamas Noblessneri Jahtklubi purjetamiskooliga (NYCS). Osalejad tahtsid edaspidigi merel käia. Aga raha tegevusteks ei olnud, mistõttu mõtlesime treener Jaak Lukkiga teha heategevuskampaania. Seega surfas olümpiasurfar Ingrid Puusta 2016. aastal peale Rio olümpiamängudel võistlemist üle Läänemere: Rootsist Gotlandi saarelt Saaremaale, kokku 164 kilomeetrit. Selle sõidu ajal said inimesed annetada parapurjetamise võimaluse loomiseks. Saadud raha eest tegime 2017. aastal purjetamist juba kolmes linnas: Pärnus, Tallinnas ja Kuressaares.
Ja nii igal aastal üha edasi: purjetasime ka Haapsalus, Narvas ja Võrus Tamula järvel. Kalevi Jahtklubis algasid regulaarsed treeningud. Kui eelmisel suvel toimus Tallinn Race raames esimene Baltimaade parapurjetamise võistlus klassile Hansa 303, siis sel hooajal osalesid parapurjetajad juba kolmel Eesti meistrivõistluste raames peetud regatil. Nüüdseks on projektis seilanud üle 250 inimese enam kui 400 korral vanuseliselt 7-79 aastani, mehi ja naisi võrdselt.
Parapaatide ostu toetas Eesti Sotsiaalministeerium, seda hooaega on toetanud Eesti Paralümpiakomitee, Tallinna linn, kaasava tegevuse ja rahvusvahelistumise alal Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja Eesti Jahtklubide Liit, võileibadega Mamma, transpordiga LCC Produkt jpt.
2020 hooaeg - vastupidavus raskustes koos Põhjamaade Ministrite Nõukoguga Võrdsus: vee peal nii mehed kui naised, erivajadusele vaatamata Osalejaid: Instruktorid ja treenerid: Vabatahtlikud: Purjekaid kasutuses: Sündmuste asukohti: |