Kärdla sadamal täitus 10 aastat avamisest, unistus tegusast külalissadamast on saanud tõeks.

Kärdla sadam Hiiumaal - A. Le Coq 66. Muhu Väina regatt 2023 Foto: Janis Spurdzins janisspurdzins.com

Kärdla sadam on sisult rikas ja tegus kogukonnasadam mis väljaspoolt tulija jaoks täidab elamuskeskuse funktsiooni. Tragid sadamamadrused jagavad lahkelt infot saarel olevate võimaluste ja vaatamisväärsuste kohta, pakutakse erinevaid võimalusi ringi liikumiseks ning võõrustatakse erinevaid sündmusi.

Kärdla sai 10 aastat tagasi uuesti merekaardile kui sadamalinn. Unistus sadama taastamisest oli hiidlastel pikalt. Peale 19 aastat said kokku õiged inimesed ja tuuled muutusid Kärdla sadama jaoks soodsaks. Ühtlasi oli tollane linnapea Georg Linkov andnud linnarahvale lubaduse: “Kärdlast saab sadamalinn!”.

Tänaseks on Kärdla sadam hinnatud peatuspaik meresõitjate seas. Omaette väärtust lisab veesõidukite hooldusteenus ning talvehoid kuhu tuukase oma jahte Soomest, Rootsist Lätist ja Eestist. Sadamas toimetavad restoranid, merevarustuse kauplus ja toimuvad regulaarsed purjetamistreeningud kohalikus jahtklubis Dago. Sadamas võib märgata varahommikul kalapaate merele suundumas, mõnda õngitsejat muulil. Oma koha on sadamas leidnud Politsei- ja piirivalveameti kaatrid Kessu ja eelmisel aastal teenistust alustanud Rahu.

Georg Linkov, Muhu Väina regatt Kärdlas 2014 Foto: Toomas Kokovkin

Sadama rajamise teekond oli väljakutseterohke

Linkovi sõnas, et kõige rohkem motiveeris teda see, et kogukonna viimase 19 aasta suurim unistus oli, et mereäärsest linnast saaks taaskord sadamalinn. Rahva lootus hakkas juba kaduma, sest sadama taastamisest oli räägitud väga palju, aga tehtud liiga vähe. 

“Visioon oli avada Kärdla taas merele nii, nagu see oli olnud juba 1849. aastast alates. Teise maailmasõja ajal sadam hävines ja meresõidu traditsioonid hääbusid. Algne plaan nägi ette võrreldes tänasega ca 40% suuremat (täna on sadam juba väike) akvatooriumit. Vaatsime oma meeskonnaga koos arhitekt Jüri Kuusemetsaga ajas ette ja nägime, et selline sadam võiks rahuldada meie järgmise 25 aasta vajadust. Poliitilise kompromissi tulemusena tuli kahjuks sadamat vähendada. Tookordses valikus oli: kas me teeme selle, mida me näeme täna või me ei tee üldse midagi. Meie tiimi nägemuses oli Kärdla avamine merele, meretraditsioonide ja laste merearmastuse taastamine läbi purjetamise. Seega loobumine ei olnud variant.”

Sadama ehitus oli sündmusterohke, tuli teha mitmeid kompromisse, murda eelarvamusi ja järjepidevalt näha vaeva, et veenda otsustajaid sadama vajalikuses. Tuli ette ka eriolukordi kus lahendused tuli leida käigupealt, mõelda välgukiirusel ja tihti tuli abi ootamatutest kohtadest. Ühe seigana meenutab Linkov järjekordset pealinnas käiku: “Kogu sadama taastamise projekt oli üks suur seiklus ja kogu meeskonna tohutu pingutus. Läksime raha taotlema EAS-ist teades, et seal on meeletu konkurss. Piirkondade konkurentsi tugevdamise meetmesse tehti üle 20 taotluse ja oli teada, et ainult kolme projekti rahastatakse. Meil oli vaja sisu poolest väga tugevat projekti, lisaks oli vaja ülilühikese aja jooksul saada ministeeriumitelt kõikvõimalikud kooskõlastused. Meenub, et ükskord lendasin Tallinnasse järjekordsele lobbyretkele, vaja oli ministeeriumi ametnikke veenda kooskõlastusi ettevalmistama piiratud ajaraamis. Olin jõudnud just Regionaalministeeriumis kokkuleppele kui selgus, et samal päeval on vaja veel käia ka Rahandusministeeriumis. Küsisin kantslerilt tema auto koos autojuhiga, sõitsime rahandusministeeriumisse ja peale seda viis autojuht mind lennujaama. Mõne aja pärast selgus, et EAS rahastab Lottemaad, Kiviõli Seikluskeskust ja Kärdla Sadamat. Ajad olid teistsugused ja tuli päris palju improviseerida.”

Raido Randmaa Kärdla sadama 10. sünnipäeval Foto: Jürgen Randma

Sadamas käib elu

Tänane Hiiumaa Sadamate sihtasutuse nõukogu esimees Raido Randmaa hinnagul on Kärdla sadam olnud Hiiumaa jaoks oluline sõlmpunkt, mis on suurendanud saare atraktiivsust nii turistidele kui ka kohalikele elanikele. Sadama olemasolu on võimaldanud arendada merega seotud teenuseid, suurendades sellega kindlasti kohaliku majanduse elavnemist ning olnud väga hea koht erinevate ürituste korraldamiseks.

Lühike hooaeg teeb sadamate majandamise väljakutseterohkeks

Suurim väljakutse on kahjuks finantsiline pool. Meie navigatsioonihooaeg on sedavõrd lühike, mis seab meile tõsised raamid. Samas on see väljakutse, millel on võimalusi ning lahendusi. Neid hakkamegi peale navigatsioonihooaega paberile panema, et sadamad oleks korralikult hallatud ning uued investeeringud tehtud.

Sadam uuendab strateegiat

Laiemalt vaadates on Kärdla sadam mänginud olulist rolli Läänemere piirkonna meresõidu ühendamisel, pakkudes turvalist ja mugavat peatusekohta nii merereisijatele, kaluritele, sportlasetele kui ka maalt saabuvatele külalistele. Meie tulevikuvisioon on muuta Kärdla sadam kaasaegseks, keskkonnasõbralikuks ja multifunktsionaalseks meresõlmpunktiks. Peale tänavuse navigatsioonihooaja lõppu alustame 4 aastase strateegia koostamist, et olulised teemad paberile saaks ning suund paika. Seda Kärdla, Orjaku, Sõru ja Kalana sadama vaates. Plaanid hõlmavad kindlasti infrastruktuuri täiendamist, et pakkuda veelgi paremaid teenuseid meresõitjatele, sportlastele ja kaluritele ning samuti on soov arendada sadamaid selles suunas, et nad looks kohalikele ettevõtetele hea koha oma teenuste pakkumiseks ning aitaks neil kasvada.

Sünnipäeva alustati regatiga

Kärdla sadama 10. juubeliaastal avas Randmaa sadamas noorte purjetamisregati Kärdla Race, kus osaleb 123 noosrportlast Eestist ja Lätist, pannes omaltpoolt noortele kaasa sõnad, et unistataks suurelt ning avaldas lootust, et just siit kasvavad välja tulevased maailmameistrid.